möla mängudest ja muust

Viimasel ajal on mu mõtted ennast vedanud rohkem mängude kui anime ja manga ja filmide poole. Animet ei ole jälle tükil ajal vaadata viitsinud ning seega on kevadhooajale punkt jätkuvalt panemata. Suvehooaega seekord jälgida ei kavatse, kui kunagi tõuseb sealt midagi märkimisväärset, siis vaatan, aga õnnemängus seekord kätt ei proovi, ainult Sayonara Zetsubo Sensei uus hooaeg saab ära vaadatud ning seegi rohkem kohustuslikus korras.

Tagasi mängude juurde. Viimased paar vihmast päeva ja õhtut olen ma mööda saatnud, vaadates Angry Video Game Nerdi videosid (LINK). Niimoodi taastärkas mu huvi nn. "retromängude" vastu, mängud, mida mängides möödus ka minu lapsepõlv. Muidugi ei olnud mul NES ega muid süsteeme, vaid kollaseid piraatkassette jooksutav konsool. Sellegipoolest kulus sellega mängides nii mõnigi rõõmus/vihaleajav tunnike, päev, õhtu. Samuti tekkis huvi taaselustada oma mängu- ja konsoolikollektsiooni laiendamisprotsess. Peatselt hakkan uurima võimalusi, et soetada endale igasuguseid vanu ja põnevaid konsoole ja nende mänge.

Veel mõned mängimist soodustavad tegurid andsid endast märku uute ja vanade blogide avastamise näol. Esimeseks on juuli esimesel päeval sündinud Mängumaania, mis kujutab endast ühendunud filmiblogijate gruppi, kes oma aega ka mängimisele pühendavad. Teiseks blogiavastamiseks oli Retropeldik, blogi mis pühendatud retrohõngulistele Nintendo konsoolidele ja mängudele. Hästi mõnus blogi, mis üheskoos AVGNiga sisestas mulle, et minu lähituleviku suurmissiooniks saab enesele Virtual Boy hankimine - suursuguse Nintendo täielik ämbrisseastumine, mis sünnitas viha ja ahastust, kuid ka kõige põnevama ja robustsema konsooli EVAH!

Virtuaalpoisu oma täies uhkuses

Samuti sai ühel hetkel pilk peale visatud demoversioonile sellisest mängust, nagu seda on Braid. Tegemist oli väga nauditava elamusega, mis on oma olemuselt veidike sarnane Super Mariole, kuid juurde on lisatud mõnus twist ajaga mängimise näol. Samuti oli juba demoversioonis näha nii mõndagi kummardust Super Mariole ja Donkey Kongile. Valitseva piraatluseajastul on see üks vähestest mängudest, mille eest olen meeleldi nõus raha maksma. Kahjuks ootab protsess oma aega, sest arvuti ei ole hetkel totaalselt teovõimeline.