Nagu juba märgata võis, on blogi pikemat aega pausil olnud, enamjaolt sellel põhjusel, et animevaatamine on kuidagi soiku jäänud. Kuniks pisik tagasi tuleb, on Iga Nohiku Pelgupaik märramata ajaks puhkusel.
Kohtumiseni.
*pilt omab ainult illustreerivat tähendust, minu kollektsiooniga pistmist pole*
Kuulutame ka siin, et Tallinnas pesitsev nooruke animeklubi Miyako on avanud oma veebilehe, millele võib pilgu peale heita siin - http://miyako.anime.ee/
Lausloll ja labane huumor läheb mulle peale, kui asi on mõnusalt tehtud ning Harvey Birdmani seiklusi uuel milleeniumil oli lausa lust vaadata. Hanna-Barbera multikad olid lapsepõlves ühed vaadatumad asjad, iga kord kui Cartoon Networki vaatama sattusin. Täiskasvanuna vaadates olid nad aga oma sära kaotanud. Õnneks otsustati südamlikud karakterid oma suhteliselt naiivsete seiklustega täiskasvanulikku huumorit ja labasust täis seeriasse visata, mille keskmes seisab madala IQ-ga endine kangelane-nüüdne advokaat ning kelle kliendid on kõik vanad head tuttavad CNi kuldajalt (minu jaoks), mil kanalil ei jooksnud debiilseid multifilme.
Lühikese, 9-osalise hooaja pärliks sai teine osa, mida vaadates ei saanud naeru pidama. Kuigi pisikese hooaja kohta kordus nii mõnigi pedenali, ei suutnud see üldelamust rikkuda. Mõnus absurdikas.
Eelmises "möla mängudest ja muust" postituse all sai ära mainitud kaks mängudele pühendatud blogi (Retropeldik ja Mängumaania), kuid kahjuks jäi üks mainimata - Suborinurk. Kui juba jutuks läks, siis lahkan neid kolme ka enda äranägemise järgi "põhjalikumalt".
Retropeldik - Alustame siis kõige vanema ja kogenumaga. Retropeldik ei ole tavaline mängublogi, vaid rohkem selline mõnus nurgake, kus üks nintendo fänn kirjutab üles oma vahetuid kogemusi. Ei mingit kõnekunstilist arvustamist, vaid jutt otse südamest.
Mängumaania - Uustulnukal,praegusel hetkel veel küllaltki robustset kujundust omavat blogil on potentsiaali küllaga, eriti kui kirjuna (mõnele ehk tarbetult suurena) tunduv blogijate armee asja korralikult vedama saab, nii et teksti iga tihedamalt kukub. Kui nüüd ainult pilkupüüdvama välimuse ka saaks.
Suborinurk - Kolmikust kõige stiilsema väljanägemisega blogist leiab tegelikult vägagi lahedat lugemist. Kuigi esimeses postituses jäi vägisi mulje, et vastleitud lehe põhieesmärk on Mängumaania blogi vaid mõnitada ja alaväärtustada, siis järgnevad postitused on üpriski mõnusalt kirja pandud ja huvipakkuvad olnud. Ootan huviga tuleviku sissekandeid (nagu ka teiste lehtede puhul).
SUUR RASVANE EDIT:
sokaikan - Muidugi ei saa ka mainimata jätta sellist lehekülge nagu seda on sokaikan, mis küll nii minu kui ka kindlasti paljude teiste kurvastuseks on selle aasta algusest peale väga vaikne olnud. Loodame parimat ning et lugemisrõõmu ka tulevikus pakutakse!
Reklaami lõpp.
Winter Garden oli üks küllaltki igav kaheosaline romantilise stooriga OVA, mis ei paista hallist massist mitte kuidagi välja. Kõik asjad on läbiproovitud, kõik liinid tuttavlikud. Lugu ise on järgmine. Tüdruk ruttab jõuluõhtul koju, satub kogemata ühe tüübiga kokku - armastus esimesest silmapilgust. Paar juhuslikku kokkusattumist veel ja suhe hakkab arenema. Samal ajal on kuti kodus mingi muu tšikk, esimese tüdruku õde näeb neid kahte koos, räägib sellest esimesele tüdrukule ning see otsutab linnast ära kolida. Kolimise käigus aga tuleb välja, et tegemist oli kuti õega ning...sellel kohal põhimõtteliselt saabki asi läbi. Ei midagi huvitavat, peale pisikese animesisese McDonaldsi reklaami. Haardkoor romantikutele, teistele ei soovita, sest kuigi OVA on ainult kaks episoodi pikk, siis ka see aeg suudab võimatult venida.
Fuck no! Go to hell, freaky-looking schoolgirls!
Posts
All Comments
