Death Note

Photo Sharing and Video Hosting at Photobucket

Olgu alustuseks kohe ära öeldud, et tegemist on ühe minu vaieldamatu lemmikanimega. Praegu tagasi vaadates on naljakas tõdeda, et alguses suhtusin sellesse animesse väga skeptiliselt, kuid olles ära näinud paar esimest osa muutus mu meel radikaalselt. See meeletult pingeline põnevus, mõnevõrra väärastunud maailmavaatega peategelane, tempokas kassi ja hiire mäng...See kõik oli nii hämmastavalt võrratu. Death Note oli midagi hoopis teistsugust kui ma teda ette kujutasin ning mu põhjendamatult negatiivse varjundiga eelarvamused põrmustati julmalt. Ja parem ongi.
Loost. Yagami Light on keskkooli õpilane, kes ühel päeval leiab kooliõuest vihiku. Vihiku kaanele on kirjutatud kaks sõna: Death Note. Sisekaanele on kirjutatud aga reeglid ja juhendid vihiku kasutamiseks ning Light avastab, et tegemist on vihikuga, mille abil on võimalik inimesi tappa.
Peale kohtumist shinigamiga(tõlkes "surmajumal"), kelle nimeks on Ryuk, hakkab tema peas küpsema plaan, mille kohaselt loob ta uue, kuritegevusest ja silmakirjalikkusest vaba maailma ning näeb ennast selle uue maailma Jumalana. Niimoodi asubki Light oma "kohtuotsuseid" täide viima, hakates vihiku abiga kurjategijaid tapma ning saades sellega endale hüüdnime Kira. Tema teele astub aga L, kuulus detektiiv, kes tõotab Kira iga hinna eest tabada. Algabki kassi - hiire mäng.
Visuaalselt on anime väga ilus, üpriski detailne, kuid samas mitte midagi uut ega erilist pakkuv. Siiski piisavalt stiilne, et oma vaatajatele mitte pettumust tuua.
Kuigi nii mõnestki kohast võib kuulda/lugeda, et sari mõnevõrra oma põnevusest poolepeal kaotab, ei ole ma selle väitega täiesti nõus. Minu arust on see kõik vaid hetkeline tagasilöök sel hetkel toimunud sündmuste tõttu, mis animes toimusid. Põnevust piisab ning seda peaegu kuni lõpuni.
Kuna kõik on lihtsalt nii vapustavalt hästitoimiv, ei jää mul muud üle kui seda vaatamiseks täiesti kõlblikuks lugeda. Enamgi veel, kohustuslikuks isegi. Soovitan(korduvalt)!

Mendid on platsis

Trava: Fist Planet

Photo Sharing and Video Hosting at Photobucket

Tegemist on neljaosalise OVAga, mis anti välja 2003 aastal. Rezissöörideks sellel animel on Katsuhito Ishii ja Takeshi Koike. Viimane nimetatutes on tööd teinud ka sellise projekti juures nagu Animatrix.
Lugu on ise järgmine. Trava ja tema partner Shinkai soovivad osa võtta robotite võitlusmängust nimega Fist Planet. Sellejaoks on neil aga vaja raha ning raha kokkusaamiseks teevad nad juhutöid. Seekordne tööots viib neid kaardistama kauget planeeti, mida ümbritsevad kahtlased jutud. Teel sinna päästavad nad kosmoses sihitult ringilendava kapsli, mille seest leiavad nad endale uue kaaslase...
Anime kõige positiivsemaks pooleks on tema visuaalne stiil, mis on animele üldjoontes ebatüüpiline. Samuti võib leida palju mõnusat (kuid kohati imelikku) huumorit ning mõnusaid tegelasi. Neid tervikuks kokku pannes ongi saadud järjekordne anime, mida vaadata soovitav nõuanne kohe kindlalt saadab.

Õed Tihedad

Ah My Goddess! (OVA)

Photo Sharing and Video Hosting at Photobucket

Keiichi Morisato on ülikooli õpilane, kes ühel õhtul on üksinda meeste ühiselamut valvama jäänud. Tühi kõht sunnib telefoni teel toitu tellima hakkama, kuid Keiichi valib kogemata vale numbri, sattudes jumalannade "kuumale liinile". Järgmisel hetkel astub peeglist välja Belldandy, jumalanna kes lubab täita Keiichi ühe soovi, mis iganes see ka poleks. Too aga peab seda naljaks ning soovib, et Belldandy oleks igavesti temaga koos. Peale selle soovi täitumist visatakse Keiichi aga ühiselamust välja, kuna ta avastatakse koos Belldandyga. Meeste ühiselamus nimelt ei ole naiste viibimine lubatud. Seega asuvad nad otsima endale uut elamispaika, et nende kooselu saaks alata.
See viieosaline OVA on tegelikult oma väljalaskeaastale (1993) vaatamata üpriski ilusa väljanägemisega. Uuemaid seeria osi ei ole ma lähemalt näinud, kuid piltide pealt tunduvad nad isegi OVAle alla jääma, mis on minu maitset arvesse võttes isegi veidikene ootamatu.
Loo poole pealt olen arvamusel, et sellised viie-kuue osalised asjad suudavad väga harva täisväärtuslikku kaasakiskuvat ja põhjalikku lugu pakkuda. Loomulikult jäävad mõningad asjad natukene segaseks (vähemalt mulle) ning tundub, et anime lõppeks enne kui lugu tõelise hoo alles sisse saab, kuid kokkuvõtvalt võib siiski enam-vähem rahule jääda.
Mis mulle eriti meeldisid, olid soojad karakterid. Keiichis leidsin nii mõnegi endal olemasoleva iseloomujoone ning Belldandy oli lihtsalt nii lahke ja sooja südamega, et tahes-tahtmata kiskus mu suu naerule igakord kui tema ekraanile ilmus. Muudki tegelased olid toredad nagu näiteks Keiichi autoklubikaaslased.
Kokkuvõtvalt võiks öelda, et tegemist on animega, millega on väärt tutvust teha. Soovitan.

Süütu tüdruku süütud ettepanekud