Aasta aega möödus hetkest, mil vaadatud sai Death Note'i esimene film ning juhuse tahtel sattusin nüüd teist vaatama. Emotsioonid olid vahelduvad, muidugi oli enamus sündmustikust animest tuttav, samas kui palju oli uut ja huvitavat ja "huvitavat". Loomulikult oleks võimatu olnud pea et 25 episoodi animet 2 tunni pikkusesse filmi ära mahutada ning mõnes mõttes olen ma isegi õnnelik, sest kui juba L'i tegelaskuju filmis niivõrd nõmeda ja napakana näis, siis olen ma tänulik, et Near ja Mello nägemata jäid.
Sündmustik oli tihe ning kiiretempoline kuni viimase hetkeni. Originaalne lõpplahendus jäi veidike kripeldama, mõnes mõttes oli see isegi tobe. Samas ei rikkunud see filmi väga ära ning kui mul oleks anime enne filmi vaatamist täiesti nägemata olnud, siis oleks filmivaatamine arvatavasti veelgi nauditavam olnud. Nurisemist põhjustav fakt oli aga pisike - nimelt suudeta Remist mees teha.
Vidioodid.
Posts
0 comments:
Post a Comment