Doubt



Doubt kui lugemiselamusena langes sinna keskpärasusse. Ta ei olnud halb manga, aga ta ei olnud hea manga samuti mitte. Algus oli üsnagi intrigeeriv, aga mida lõpupoole, seda jamamaks ning klišeelikumaks ta kippus. Sroori rääkis noortekambast, kes kogunesid et mängida populaarset mängu, kuid mingi ime läbi sattuvad nad olukorda, kus mäng muutub reaalsuseks ning kaalul nende endi elu. Tundus väga hollywoodilikult ning seda ta ka lõppkokkuvõttes oli, kerge saw-element siia ja muud horrorit-thrillerit sinna ning meil on manga. Jee.

Ajaviiteks kõlbab lugeda, veelkord rõhutan, et algus oli paljulubav. Aga lõpp oli väga halb.

Kevadkokkuvõte 2009

Otsustasin hakata siia kirjutama lisaks ülevaadetele ka midagi muud. Nagu näiteks enda muljeid kevadhooajast, mis on osutunud minu jaoks üsnagi mahukaks. Et teada, mida sellelt kevadelt üldse oodata võis, tuleb pilk peale visata järgnevale pildile.


Ise jäin hetkel peatuma 9 animel, milleks on Higashi no Eden, K-On!, Charady's Daily Joke, Valkyria Chronicles, Basquash!, Natsu no Arashi, Arad Senki, FMA2 ja Ristorante Paradiso. Võimalus sai antud ka sellistele nimedele nagu Saki, Guin Saga, Hanasekeru Seishounen, Queens Blade, Higepiyo, Shangri-La, Shin Mazingeri uus tulek ning Sengoku Basarale sai ka pilk peale heidetud. Ühel või teisel põhjusel kukkusid need aga edasise vaatamise nimekirjast välja. Osad sellepärast, et tegemist oli niivõrd halbade animetega (Queens Blade, Guin Saga), mõni jäi lihtsat aja hammasrataste vahele (Mazinger) ning ülejäänud ei suutnud lihtsalt ennast mulle müüa. Kuigi on tegemist nö. heidikute nimekirjaga, siis kokkupuude nendega tulevikus ei ole välistatud. Näiteks Mazingeriga tahaks pikemalt tutvuda, kui kõik osad väljas on ning Guin Saga on üks vähestest animetes, mida tahaks ma inglise dublaažis kuulda (peale teatud treileri nägemist tuli tunne, et see võib väga vabalt oma jaapanikeelse versioon ületada).


Vaadatavate asjade nimekirjas on kõik ühel või teisel põhjusel toredad ja head animed (minu arust siis), kuid kõige säravamalt paistavad minu jaoks välja need kolm: Higashi no Eden, K-On! ja Charady's Daily Joke.

Higashi no Edeni lubasin foorumis panna enda kevade lemmiku kohale. Ei vaidle vastu, täiesti mängitav valik. Tegemist üsnagi põneva animega, kus kohtab ka veidike huumorit, lugu on kaasakiskuv, olemas on üks selle hooaja parimatest OP lauludest ning visuaalsel tasemel on ta samuti minu jaoks tabeli tipus, mis siis et Basquash! detailsem jne on.



K-On! ei tundunud esimese osa järel midagi erilist, aga peale teist läks maagia käima. Selles süüdistan Queens Blade'i, mida enne esimest osa sai vaadatud ning mis seetõttu ka tõenäoliselt K-On!ist hinge välja imes. Igatahes on tegemist äärmiselt laheda anime vägagi sümpaatsete (kuigi mõnevõrra klišeeliste - mis on slice of life'i puhul nüüdseks juba paratamatus, on ju kõigest nii palju erinevaid karaktere, mille vahel valida) tegelastega. Mio, kõige lahedama ja armsama tegelaskuju puhul häirib veidi tema loomuste konflikt, aga vaatan sellele läbi sõrmede. OP ja ED on aga üle prahi ning kõikidest kõige paremad. Tõsiselt armastusväärne anime. Naerunägu.






Charady's Daily Joke kujutab endas laias laastus mitmete tuttavate (ja ka tundmatute) anekdootide ekraniseeringut, kasutades selleks anime mõistes ebatraditsioonilisemaid visuaalseid lahendusi. Ja väga hästi mängib välja, sest välja on kukkunud taaskord üks lahe anime. Lühikesi episoode on lisaks ka mõnus vaadata.



Lisaks eelnimetatud animetele on tahtmine veel mõnele pilk peale visata, nagu näiteks Cross Game, Dragonball Kai ning Hatsukoi Limited. Ainult suvehooaeg ilmutab juba pealesurumise märke. Loodame parimat!