Üle pika aja ilmub siia blogisse üks järjekordne (anime)arvustus. Seekordseks ohvriks valisin ma Lucky Star'i, mis toob minus esile mõnevõrra vastakaid arvamusi. Ühest küljest on tegu (minu silmis vähemalt) ühe kõige mõttetuma animega maamunal. Kujutage hetkeks ette Kanal 2-e saate "Tere õhtust" animeversiooni ning "Õnnetähe" teema on teil põhimõtteliselt selge. Väikesed nunnud animetüdrukud räägivad kuidas mida süüa, millal mida teha ja jagavad ka muid huvitavaid ja kasulikke näpunäiteid. Märulisõpradel ei ole siia asja...
Teisest küljest on kogu konseptsioon üllatuslikul kombel üpriski paeluv ning mul ei ole õrna aimugi millest see tingitud on. Võib olla kogu animest üleajav nunnufaktor(moe, moe, moe!!!)? Ilusad värvid? Südant soojendavad tegelased? Mõnus huumor? Kurat seda teab, ainus selge asi siin on see, et seda animet soovitan kõigil vaadata. Kasvõi ühe osa.
Aga seda süüakse vot nii...